Tugev tuul paneb lugema, mõtisklema.

 

ükskõiksus kõikus üksinda kiigel
kõikus maa ja taeva virvarris
kõikus möödaminejaid postiks
kõikus masinaid plekiketiks
kõikudes maailma narris

astus siis kiigelt maha
komistas

raamatut märkas

ükskõikselt märgunud lehti sirvis
ühte ja teistki pidi

pingile nõjatudes
pöördus maailm kui pahupidi

miski sisimas tegi tal jõnksti
miski sisimas elule ärkas

ta luges
luges
lihtsalt luges

pisar torkles
pärlendles põsil
tunnetest sasitud rind
silmi raamatult tõstes
avastas uuest kui end

ta vaatas
naeratas pingil
soojus hinge tal puges
viimane lehekülg raamatust
omamoodi lugejat suges

Kristina Ruder

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar