Hando Runnel on tõenäoliselt suurim ja mõjukaim ristkirjutaja eesti kirjanduses, kelle luuletuste adressaat pole üheselt määratav. Liiguvad ju tema luuletused üsna vabalt erinevatele vanusegruppidele mõeldud teoste vahel ning leiavad ise autori tahtest sõltumatult uusi lugejaid. Runneli loomingus pole valdkondi, mida ta käsitleda ei julgeks või ei oskaks. Tema jaoks ei ole laps alaväärne, vaid oma mõtte- ja tundemaailmaga täisväärtuslik inimene.
„Miks ja miks” (1973), „Mere ääres, metsa taga“ (1977) ning „Mõtelda on mõnus” (1982), koondkogu „Suureks saamine” (2004), mis kannab ilmekat alapealkirja „Laste laulud ammu ja homme”, toob luuletaja loomingu tänapäevases ja väärikas vormis ka uute põlvkondade lasteni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar