OTSE: 14.03 kell 11.00 I Emakeelepäeva konverents: rikas ja loov kirjakeel
Tänavune emakeelepäeva konverents on pühendatud meie kirjakeelele. Konverentsil arutame, kuidas väärtustada ja hoida elus eesti kirjakeele mitmekesisust ja väljendusrikkust. Kirjakeel pole mitte üksnes kultuuri kandja, vaid on pidevas kohanemises ja arenemises, jäädes samas truuks oma juurtele. Päeva juhib Eesti Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv.
Päevakava
11.00-11.05 Avasõnad
Martin Öövel, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor
11.05–11.30 Kaks eesti keelt
Jan Kaus, kirjanik
Kui tahame eesti keelt hoida, oleks hea mõtiskleda selle kahele peamisele väljendusvormile: kõnekeelele ja kirjakeelele. Tundub, et mõlemat on vaja hoida, aga ka teineteise eest teatud piirini kaitsta. Eriti oluline on kõne- ja kirjakeele vaheliste ühenduste ja pingete küsimus ilukirjanduse taustal, sest ilukirjandus on see koht, mis on võimeline ammutama mõlema parimatest võimalustest, teostama üheaegselt mõlema sisemist potentsiaali.
11.30–11.55 Koduriided
Kristel Algvere, kirjanik ja Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur
Kas leidub kedagi, kes ei teaks, kui hea on panna koju jõudes selga koduriided? Väga paljudel meist on kooli- või tööriided, millega me kodus enamasti aega ei veeda. Kodu on koht, kus saab riides olla vabalt ja mõnusalt. Kuidas on aga lood keelega? Kas keelepaelad on mõnikord liiga kõvasti seotud või hoopistükis liiga lõdvalt? Ja kuskohas ja kelle meelest on nii või teisiti? Sel teemal arutlen oma lühiettekandes.
11.55–12.20 Noorte keeles ja kirjas orienteerumisest
Leon Tammel, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient
Ajal, kus raamatupoodide letid on täis aina kirjumaid teoseid, on raske noorel selles virvarris orienteeruda. Valik on küllastunud, kuid tase annab tihti soovida. Tänu nutiseadmetele on aga meie ees valla uus ja huvitavam maailm, kus tarbitakse, sotsialiseerutakse ning tekib kõnekeel.
12.20–12.30 Vaheaeg
12.30–12.55 Keelelis-toimetuslikke tähelepanekuid tööst Juhan Liivi publitsistikaraamatuga
Kadi Kivilo, Liivi muuseumi programmi- ja arendusjuht
Juhan Liivi publitsistikaraamatust, tema keelekasutusest ja keelemeelest. Eelkõige aga tähemärkide märkamise tööst 19. saj lõpu ja 20. saj alguse keelelise segaduse aegu kirjutatud tekstidega tegelemisel. Keeletoimetaja töölaual olnud dilemmadest-küsimustest, kogumiku tekstide valikust ning pisut pisikutest ja puudli tuumast.
12.55–13.20 Kas tehisaru võtab mu töö ära?
Kaur Riismaa, kirjanik
Tehisarud on korraga kõikjal. Kontoris ja internetis, külmkapis ja kempsupotis. Suured keelemudelid ja pildirobotid, rääkimata tillukestest arumutukatest kujundavad meie igapäevast käitumist juba praegu, ilma et sellest alati arugi (!) saaksime. Kas kirjanik peaks kartma, et tehisaru temalt ta töö ära võtab? Võibolla, aga kas ka eesti kirjanik kartma peaks?
13.20–13.45 Keeleuuenduslik teater
Johan Elm, lavastaja
Möödunud aasta oktoobris esietendus Tartu Uues Teatris koosloomemeetodil valminud lavastus “Abrakadabra”, mille alusmaterjaliks on väljamõeldud sõnade sõnastik. Prooviprotsessi käigus jäi sõelale 28 keeleuuenduslikku sõna ja definitsiooni, mis ka eesti keelde tõlgitud said. Ähmaste tunnete tõlkimisest nii keelde kui teatriruumi räägib lavastaja Johan Elm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar