Sügisene pööripäev .... Ahto Kaasik

 

Tuul teeb pööripäeval pesa

Kolmapäeval 23.09. kl 3:05 algas kalendrisügis. See on hea põhjus meenutada, et looduses saabub sügis tasahilju ja igal aastal isemoodi. Looduslik võrdpäevsus on Eestis 25.09 ja pärimuslik pööripüha 29.09.

Rõuges on öeldud, et nüüd käändäs pääväl mustõb puul pääle. Päev hakkab minema sulase poole - ehk valge tööaeg väheneb pikkade sammudega nii hommikul kui õhtul.

Rahvapärimus ei kõnele sügisesest ega ka kevadisest astronoomilisest pööripäevast kuigi palju. Need nö pool-pööripäevad aitavad eeskätt ennustada eeloleva aastaveerandi ilmasid, kuid sedagi üsna vähesel määral.

Tuul teeb pööripäeval pesa

Üldiselt on usutud, et kustkandist puhub tuul pööripäeval, sealt puhub ta terve sügise või talve. Haljalas on öeldud, et tuul teeb pööripäeval pesa. Päripäeva pöörav tuul võib ennustada pehmet talve, kalakohast puhuv tuul head kalasaaki.

"Pööripäeva tuuled on jällegi haruldased asjad ja järelvaatamise väärt. Kust sügisel pööripäeva tuul on, säält on enamiste kõik talv." H III 30, 896 (15) < Karula khk – J. Sööt (1902)

Põlvas on soovitatud pööripäeval loomadele hästi süüa anda, et nad kõhnaks ei jääks. Helmes taas on arvatud, et pööripäeval sündinud inimese elukäik saab olema heitlik. Saartel pole soovitatud pööripäeval lammast pügada ega villa kedrata, et nad haigeks ei jääks. Vastseliinas aga öeldi:

"Pöörtüspäivä lääväd kõik väikese eläjä ärä talvõkorteri, niikui kärbläse, mudelasõ, parmu, kihulasõ, lipike, martika ja kõik." H II 71, 191 (55) < Vas - A. Jakobson (1902)

Tähelepanuväärne on, et pööripäevi teadsid esivanemad küll väga hästi, kuid pühitsesid hoopis neile järgnevaid päevi. Maarahvas on pidanud sügiseseks posti- ehk pööripäevaks hoopis kasupäeva (29.09). Selle päeva uskumused, tavad ja ended kõnelevad uue aja algamisest.

Leidub siiski ka erandeid. Nii kirjutab Johan Abreldal 1895. a, et Kuusalu kihelkonna hiites on tähistatud sügisest pööripäeva:

"Siin Kahala järve kaldal on veike kuusik, mida Iie kuusikuks hüitakse, kuusiku sees on veel kivivaremed näha, kus ene vanast altarid on olnud. Siis on Koitjerv. Koitjärve järve kaldal iie mets ja altari aseme jäteisi näha. Sigula külas kanab üks veike koht iie nime.
Rahva jutude järel on neis kohtades ene vanast pööri päävadel ja öösetel suured ohverdamised olnud. Kõige suuremad ohverdamised olnud sügise pööripääva ajal, siis on toodud kõigist uutse viljadest, mis sel aastal oli kasvanud ja ohverdatud Taaral kui kõige asja sigitajale tänuks." E 16570 < Kuusalu khk.– Johan Abreldal (1895)

Teenekas koolimees Karl Ruut aga meenutab:

"Kui ma poisikene olin, käis üks vanamees tihti minu vanemate pool- Teda kutsuti Kodel. See kodel rääkis: Toone tahtvat verd ja kes seda temale kord annud, sellelt nõudvat ta seda iga sügisesel pööripäeval uuesti, muidu tulevat selle inimesele mingi haigus."
EKLA F 152 M 179:4. Karl Ruut. Helme kihelkond I-IV (IV) 1924,lk 226

Eelnev kõlab kirikliku ehk vennastekoguduse tõlgendusena, sest võõrsilt tulnud usund püüdis maarahva tavasid ikka krjaks ja saatanlikuks pöörata. Antud juhul heidetakse halba valgust üleüldisele tavale teha kasu- ehk mihklipäeval värskest lihast piduroogasid.

Siinkohal tuleb endalt küsida, kas esivanemad mõtlesid pööripäeva all trükikalendrites avaldatud pööripäeva, mis on meie looduse suhtes nihkes, looduslikku pööripäeva, kui valget ja pimedat aega on võrdselt või pärimuslikku pööripäeva?

Mis on sügisene pööripäev?

Vikipeediast võib lugeda, et kevadisel ja sügisesel pööripäeval on päeva pikkus 12 tundi. Päev tähendab siinkohal kitsamas mõttes aega päikese tõusust loojakuni. Valge aeg ehk päev algab enne päikese tõusu ja kestab mõnda aega ka peale päikese loojumist. Sügisesel pööripäeval on valget aega veel tublisti üle 12 tunni. Maa pole ju täiuslik kera ja pole ka igal pool peegelsile. Loodusel ikka oma looked ja vonksud.

Astronoomiaportaale sirvides jääb mulje, et ka arvestusliku ehk astronoomilise võrdpäevsusega ei pruugi kõik paigas olla. Nii näitavad https://www.suncalc.org/ ning http://www.astronoomia.ee/tahistaevas/efemeriidid/, et võrdpäevsushetk saabub Eestis alles 25.09. Seega võib tänast päeva käsitleda Eestis kui tinglikku võrdpäevsuse aja algust. Pööripäeva kohta käivaid pärimusi võiks meenutada pigem eeloleval reedel, pööriaega tähistada aga 29.09 nagu tegid seda esivanemad.

Lisatud kuval on Kaljo Põllu Linnutee, sarjast Kalivägi, taevas ja maa, 1988. Kaljo Põlu oli hiidlane. Hiiumaalt on pärit ka see 138 aasta eest üles tähendatud sügisese linnutee seletus.

Sügise paistab Linnuteest ja taevatähtede seismesest, müsuke talve tuleb. Üksikud selged tähed Linnutee sees on päe[vade] tähentuse[ga], nende tähtedel on egaühel oma tähentus, humikopoolt õhtopoole on nee tähed: kiige esimene selge täht on humikopool mihklipäe, siis mart, siis katri, siis tulevad kolm selget tähte üheteise juures jõulud, nearid ja kolmkunig (need on kaunis kõrgel peaaegu päe kohas). Õhtupoole jäevad küinlapäe, pasto-maarepäe. On nimetud tähte ümbert sinine taevas näha, siis on nende päevade aegus sula, on aga tihe valge täherägu, siis on lund ja tuisku. On Linnutee tihe valge, tuleb kõva talve, on ta mustem, tuleb sula. Need tähed on kerged üles leida, egaüks on üksik selge täht, ma olen tähele pannud, ega aasta on niisamma palju selget taevast ta ümber kui teise aasta enne seda.
H II 41, 181/2 (17) < Hiiumaa – G. Tikerpuu ja J. Kõrvul (1888)

Rohkem pärimusi pööripäevast Eesti rahvakalendri antoloogias:
https://www.folklore.ee/erk/exhibits/show/sugisene-pooripaev