Koolidele on tehtud üleskutse pidada ühiselt meeles Eesti suurkujusid, süüdates nende haudadel küünlad. Selleks annab eeskuju ka president Toomas Hendrik Ilves, kes läheb 8. veebruaril koos Tarvastu kooli õpilastega panema küünalt Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse kalmule.
27. märts on sümboolseks meridiaaniks, mil Eesti Vabariik on pärast taasiseseisvumist olnud kauem iseseisev kui esimesel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940. Seda päeva tähistatakse päeval kell 14 veebikeskkonnas toimuva suure pärandiaasta mälumänguga.
«Mäng on interaktiivne. Igal küsimusel on neli valikvastust, ette tuleb nii pildiküsimusi, kaardi tundmist ja palju huvitavat,» rääkis pärandisaadik, laulja Ivo Linna, kes on ka ise kirglik mälumängur.
«Olen tähele pannud, et mõned inimesed nendest mälumängudest korjavad oma ajukurdude vahele noppeid, mida elus hiljem läheb vaja,» on Linna veendunud. «Meie pikka ajalugu arvestades on väga tähtis iga kübe, iga raasuke, mis jääb ühele inimesele kõrvade vahele meie maast ja selle juurde kuuluvast.
Vigala vanemast rahvakultuurist tegi kokkuvõtte (25.10.2000. Kaie Bergmann), millest olen noppeid kasutanud.
Vigalas on sündinud ajakirjanik ja kirjanik Mihkel Aitsam, kelle surmast möödub 17.juunil 2013. 60 aastat .
Rapla-Virtsu raudtee ehituse algus (28. mail. 1928 võeti Tallinnas vastu "Raudteevõrgu arendamise seadus"), kus muuhulgas määrati Virtsu raudtee algjaamaks Rapla, pandi paika lõplik teesiht ja ehitusaastad (1928-1931)
Vigala Muusikaselts tegutses Vigalas juba 1878, kuid mõisniku ka kirikuõpetajate vastuseisu tõttu kinnitati seltsi põhikiri alles 20.06.1893., nimetuseks oli Vigala Laulu- ja muusikaselts. 1894.a. oli seltsi esimeheks Benhard Laipmann.
Kooridest Vigala kirikukoor, milline tegutses köster Riho Tormise juhtimisel 1937-1948.
Jüri Gildemann (1836-1907). Tal oli huvi nii puutöö kui ka muusika vastu. 1863.a. tegi ta esimese viiuli, hiljem harmooniumi. Täiendas end Tallinnas orelimeistri juures, 1866.a. valmis tal esimene orel, mis osteti Raba koolile. Viiulite arvu ei teata aga , kuid oreleid tegi 34. Vigala orkester alustas keelpilliorkestrina.
Koduuurija M.Aitsam arvab, et esimene näitetrupp loodi 1882.a. Hans Lillesmäe juhatusel.
Vana-Vigalas sündinud Berend Gildemann koostas esimese mahuka eesti luule antoloogia "lillekesed ehk: Mitmed ja mitmesuggused laulud Ma rahwale ello parrandamisseks ja ausaks aiawiteks".
Palun kõiki , kes on huvitatud pärandit hoidma ja on säilinud materjali tooge raamatukogusse (me teeme koopia ja anname tagasi)
Laupäeval, 16.veebruaril tuleb raamatukogusse Rapla Maakonna muinsuskaitse inspektor.Ootame Teid osa võtma. (reklaam ilmub veebruaris täpsemalt)
20.juulil toimuvad küladepäevad Vigala Jaamas, siis on raamatukogus üleval näitus "Eesti rahvariide lugu" neljal stendil
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar