Vigala kultuurilugu

31. jaanuar Mihkel Aitsam (31.01.1833-30.12.1913), talupoeg – 180 aastat sünnist.
Vigala mõisa Aitsama talu rentnik, protestis mõisnike omavoli vastu.
 3. aprill Eduard Ahrens (3.04/22.03.1803- 19.02/7.02.1863), keeleteadlane, pastor – 205 aastat sünnist.1833-37 oli koduõpetaja Vana-Vigala mõisas. Vigala kirikus pidas oma esimesed eestikeelsed jutlused. Tänapäevase eesti ortograafia looja.
7. mai Juhan Kalde, a-ni 1937 Löve (7.05.1908-17.08.1995), maadleja ja sporditegelane – 105 aastat sünnist. Sündis Lelle vallas. Sportima hakkas kooliaastail Kivi-Vigalas iseseisvalt. Maadlustreeningutega alustas 1929. Tuli 1940. a. Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses. Märjamaa maadlusklubi “Juhan” sai oma nime just Juhan Kalde kui kohaliku maadluselu alusepanija mälestuseks.
16. juuni Mihkel Aitsam (16.06.1913 – 6.11.1999), õpetaja, kodu-uurija – 100 aastat sünnist.Töötas 30 aastat Vigala ametikoolis õpetaja ja õppealajuhtajana. Talletas Vigala kandi ajalugu.
21. juuli Jüri Selirand (21.07.1928), arheoloog – 85 Sündis Vigala vallas. Uurinud peamiselt noorema rauaaja kalmistuid ja linnuseid, tegelenud allveearheoloogiaga. Avaldanud mitmeid arheoloogiaalaseid raamatuid - „ Läbi aastatuhandete”, „Arheoloogiga Eestimaa teedel”, „Muinasaed, muinasteadus, muinasteadlased” jt.
 20. juuni 120 aastat tagasi (1893) sai tegutsemisloa Vigala laulu- ja muusikaselts.