Registreerimine tervisepäevale teisipäevaks, et teada orienteeruvalt osalejate arvu.Transpordi küsimustes palun helistada Ilme Roosile.
Mõeldes tagasi! 25.03. Leinapäev . 20700 küüditatud
Risti raudteejaam, siit algas Vigala inimeste tundmatu teekond Venemaale
Palju õnne
Täna on 124. sünniaastapäev eesti luuletajal, prosaistil, kriitikul, tõlkijal, esseistil ja poliitikul Johannes Semperil.
83.a. Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu; sündinud 22. märtsil 1933 Rakveres) on eesti kirjanik, hariduselt elektriinsener.
Ta on õppinud Rakvere 3. Algkoolis, Jägala-Joa koolis ja Kodasoo koolis Harjumaal, lõpetanud Tallinna Elektromehaanika Tehnikumi elektrotehnika erialal. Töötanud ETKVL-is energeetikuna, Tallinna Elektrivõrgus valvedispetšerina, firmas Harju Elekter juhtiva konstruktorina, firmas ABB HE tegevdirektorina.
Kirjanduslikke katsetusi alustas Tohvri koolipõlves. Ta on kirjutanud 12 raadiokuuldemängu, novelle, humoreske, filmistsenaariumi ("Pihlakaväravad"). Pärast pensionile jäämist kirjutab põhiliselt romaane.
Ja lõpuks - täna 42. aastaseks saav Contra on mees, kes ka kõige pühama ürituse ja eesmärgi puhul ei saa läbi ilma väikese vigurita. Ja viguriga on ka tema luuletused smile-emotikon
kui kuulan contrarünnakut
ma kedagi ei pelga
ma muudan oma kõnnakut
ja dressid ostan selga
ma kedagi ei pelga
ma muudan oma kõnnakut
ja dressid ostan selga
saan kõva spordipisiku
ei pääse tema küüsist
ja hülgan endas isiku
kes põlgab oma füüsist
ei pääse tema küüsist
ja hülgan endas isiku
kes põlgab oma füüsist
Võtke ühendust Vigala valla sotsiaaltöötajaga
Neljapäevaks,24.märtsiks tagasisidet Ilme Roosile Vigala valda.
Meie
ühiskond, sealhulgas ka liikluskeskkond, on pidevas muutumises. Meedias on
kõneaineks elanikkonna vananemine, inimesed on pikemat aega aktiivsed ja
töövõimelised ning elukvaliteedi hoidmiseks suureneb nende liikumisvajadus. See
toob kaasa ühistranspordi tihedama kasutuse, aga ka eakate sõidukijuhtide
osakaalu kasvu igapäevases liikluses.
Liikluskeskkonnas
on toimunud olulisi arenguid: täiendatud on liiklusreegleid, muutunud on
käitumisnormid, Eesti maanteedel sõidab aina enam autosid, mis erinevad üksteisest
vanuse ja turvavarustuse poolest, ning liiklus on tihedam.
Selgitamaks
välja, milline on eaka liikleja liiklusohutusalane teadlikkus, hoiakud ja
käitumine muutunud liikluskeskkonnas, viis TNS Emor 2015. aastal Maanteeameti
tellimusel läbi eakate
liiklejate
fookusgrupi uuringu.
Uuringus
osalenud leidsid, et liikluses on suureks ohuks juhid, kes teistega ei arvesta,
kes sooritavad ohtlikke manöövreid ja rikuvad reegleid. Samas nenditi, et ohte
saab vältida ka ise, kui olla
väga
tähelepanelik ja mitte kiirustada. Tunnistati, et reaktsioon ei pruugi olla
enam see, mis vanasti ja seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik. Samuti koorus
fookusgrupi intervjuudest välja tõde,
et
Liiklusseaduse muudatustega enamus ennast kursis ei hoia. Iga eakas peaks võtma
aja, et läbi mõelda, milline liikleja ta on. Kas olen taganud enda ohutuse? Kas
ma igapäevaselt liigeldes arvestan
teiste
liiklejatega või hoopis ohustan neid? Millised on minu ealised iseärasused? Kui
kiiresti ma jõuan reageerida? Milline on mu juhtimisvõimekus? Milliseid
ravimeid ma tarbin enne autorooli istumist? Kui ma ka teoorias arvan, et olen
eeskujulik liikleja, siis kas see kehtib ka reaalses liiklusolukorras?
Nendest
küsimustest ajendatuna me eelpool kirjeldatud koolituskava olemegi kokku pannud.
Head
liiklemist! Lugupidamisega,Maanteeamet.
Tere,
hea koostööpartner!
Septembri
lõpus saatsime omavalitsustele info, et Maanteeamet toetab 2016. aastal „Eesti
100“ juubeliürituste raames kohalikke omavalitsusi igas maakonnas vähemalt ühe eakale
mootorsõidukijuhile suunatud kaheosalise liikluskoolituse
läbiviimisel.
Liiklusõnnetuste
statistika näitab, et mootorsõidukit juhtivad eakad inimesed on liikluses
riskirühm – neil võivad olla mõnevõrra aegunud teadmised liiklusreeglitest,
ebakindlus muutunud liikluskeskkonna tõttu ja east tingitud terviseprobleemid.
Meie ühine eesmärk peaks olema neid mitte mõjutada liiklemisest loobuma, vaid
suurendada ühiskonna ja väärikas eas inimese enda teadlikkust, et küpsem
elanikkond säilitaks pikaks ajaks mobiilsuse, tunnetades ja ennetades
samal ajal riske.
Eeltoodust
tulenevalt on Maanteeamet valmis maakondlikke eakate mootorsõidukijuhtide
koolitusi rahastama 50% ulatuses. Teine pool rahastusest jääb omavalitsuse
tagada. Eelmisel aastal oli ühe koolituse keskmine koguhind 1200 EUR-i ning
usume, et ka 2016. aastal ei lähe need maakondlikult kallimaks.
Koolitusele
ootame vähemalt 60-aastaseid B-kategooria juhilubadega mootorsõidukijuhte, kes
juhivad mootorsõidukit iganädalaselt. Grupi suurus on kuni 24 eakat. Koolitusi
planeerime läbi viia kahel perioodil: 1. aprill – 30. mai ning 15. august- 15.
november.
Õppeprogramm
koosneb teoreetilisest osast ja sõidutundidest. Teoreetiline osa kestab kuus
akadeemilist tundi. Hanke võitnud koolitaja teeb ülevaate liiklusolukorrast
Eestis, räägib liiklusõnnetuste põhjustest, suurematest muudatustest
liiklusseaduses, igapäevastest sõitudest ja riskidest. Teoreetilise
koolituspäeva teise osasse on kaasatud ka perearst, kelle käsitletavad teemad
annavad läbilõike eaka autojuhi riskihindamise testist, nägemisest ja
silmahaigustest, reageerimiskiirusest ning selle võimalikust muutumisest
lähtuvalt vanusest, tähelepanust, kuulmisest ja erinevatest haigustest,
ravimite kõrvalnähtudest ning nende ebasoodsast koostoimest juhtimise
seisukohalt.
Praktilises
osas on iga koolitatava kohta ette nähtud kaks akadeemilist tundi sõiduõpet
koos tagasisidega. Sõidutunnid viiakse läbi autokoolist renditud
õppesõidukitega, mida on nii manuaal- kui automaatkäigukastiga.
Pilootprojektina
oleme nimetatud koolitust kolmel aastal edukalt rakendanud Tallinnas, Tartus,
Narvas ja Pärnus.
Täpsustavate küsimuste korral palume
Teie OV spetsialistil ühendust võtta.
Parimate
soovidega,
Christina Vallimäe Maanteeamet ennetustöö ekspert 611 9349 56 482 686
Koduloo kohta võimalik otsida
http://www.kodulugu.ee/bibliographia
Otsingu alt tuleks valida artikliotsing. Andmebaasis kajastuvad artiklid põhiliselt maakonnalehest Nädaline, Raplamaa Sõnumid, valikuliselt vallalehtedest ja vabariiklikest ajalehtedest-ajakirjadest Raplamaa inimeste, asutuste, ettevõtmiste kohta.
Üle-eestilistes väljaannetes ilmunud Raplamaad puudutavad artiklid leiavad kajastamist ka andmebaasis ISE.
Märksõna ning täisteksti otsingut saab teha ka Eesti ajalehtede portaalis DIGAR .
Otsingu alt tuleks valida artikliotsing. Andmebaasis kajastuvad artiklid põhiliselt maakonnalehest Nädaline, Raplamaa Sõnumid, valikuliselt vallalehtedest ja vabariiklikest ajalehtedest-ajakirjadest Raplamaa inimeste, asutuste, ettevõtmiste kohta.
Üle-eestilistes väljaannetes ilmunud Raplamaad puudutavad artiklid leiavad kajastamist ka andmebaasis ISE.
Märksõna ning täisteksti otsingut saab teha ka Eesti ajalehtede portaalis DIGAR .
Emakeel
… Said minu lapsedki mult esimesed sõnad,
siis, kui neil enestel veel polnud
sõnu suus,
et
püsiks edasi me rahva keelekõla
ja kestaks meie jaoks veel aeg ja
ilmaruum.
Kes teab, kui kaugele meid viivad
teed ja aastad?
Ükskõik, kui omaseks saab mõni teine
keel,
kuid
pea ja südame võib anda kodunt kaasa
vaid
üks ja ainuke – me endi emakeel.
Ingrid Põldsaar
14. märts
Täna on 215. sünniaastapäev eesti kirjanikul Kristjan Jaak Petersonil (14.03.1801 – 4.08.1822), kes nimetas end maarahva lauljaks, hindas kirjanduse rahvuslikkuomapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset ja 3 saksakeelset luuletust.
"Salapärane, sügav ja mitmekülgne on Kr. J. Petersoni kui inimese ja luuletaja individualiteet. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid, mis ei lõpe säramast lõpmata palju kannatanud hinge intiim-nõiduslikus valguses", kirjutab Karl Aben 1924. aastal. (http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=684)
Õpilased joonistama!
Õpilaste koomiksikonkurss
Põhjamaised lood
Inspireerituna Eesti Rahvusraamatukogus 17. märtsist 14. aprillini eksponeeritud näitusest "Valhalla – iidsed jumalad on tagasi" kutsuvad Taani Suursaatkond Tallinnas ja Eesti Rahvusraamatukogu 4.-12. klasside õpilasi osa võtma koomiksite joonistamise konkursist.
Konkursil osalev koomiks on:
• tehtud mõne Põhjamaadest pärit loo, muinasjutu, lühijutu või raamatupeatüki alusel
• vormistatud 1–2 A4 paberile (joonistused võivad olla värvilised või must-valged)
• varustatud infoga autorite kohta (nimi, vanus, kool, klass, kontaktandmed)
• varustatud infoga selle loo kohta, mis on olnud koomiksi joonistamise aluseks
Tööd palume tuua Eesti Rahvusraamatukogu infopunkti E–R 10–20 ja L 12–19 või saata postiaadressil Eesti Rahvusraamatukogu, näituste osakond, Tõnismägi 2, 15189 Tallinn. Ümbrikule kirjutada „Valhalla”.
Tööd võib saata ka skaneeritult, e-posti aadressile tllambvalhal@um.dk.
Näitusetööd valivad välja koomiksikunstnik ja illustraator Joonas Sildre, Rahvusraamatukogu kunstnik Tiiu Laur ja Taani suursaadik Søren Kelstrup.
Konkursil osalevatest töödest tehtud valik eksponeeritakse näitusena Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 4.–14. aprillini 2016. Parimatele töödele kahes vanusegrupis (4.-9. kl, 10.-12. kl) on välja pandud auhinnad.
Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2016.
Rõõmsat naistepäeva! Kohtume raamatukogus kell 15.00
Täna on naistepäev.
See ei ole nõuka-nostalgiast kantud jäänuk. See ei ole tüütu kohustus kord aastas nais(kolleegid)ele nelke kinkida. See ei tõsta kärehäälset nais traktoristi kõrgemale tema suguõdedest (kuid ka mitte vastupidi!). See ei ütle: naised on paremad kui mehed. See ei ütle: naised on õrnemad kui mehed.
Naistepäev on pigem meeldetuletus - et me märkaksime naiseksolemise rõõme ja raskusi, minevikutaaka ja tulevikuvõimalusi. Teadvustaksime, kust me oleme tulnud, ja usuksime, et saab veel palju kaugemale jõuda. Et me ei võtaks seda, kus me oleme, iseenesestmõistetavana. Et me oleksime üksteise suhtes solidaarsed ja toetavad, usuksime endasse ja õpetaksime sama ka oma lastele.
See ei ole nõuka-nostalgiast kantud jäänuk. See ei ole tüütu kohustus kord aastas nais(kolleegid)ele nelke kinkida. See ei tõsta kärehäälset nais traktoristi kõrgemale tema suguõdedest (kuid ka mitte vastupidi!). See ei ütle: naised on paremad kui mehed. See ei ütle: naised on õrnemad kui mehed.
Naistepäev on pigem meeldetuletus - et me märkaksime naiseksolemise rõõme ja raskusi, minevikutaaka ja tulevikuvõimalusi. Teadvustaksime, kust me oleme tulnud, ja usuksime, et saab veel palju kaugemale jõuda. Et me ei võtaks seda, kus me oleme, iseenesestmõistetavana. Et me oleksime üksteise suhtes solidaarsed ja toetavad, usuksime endasse ja õpetaksime sama ka oma lastele.
80. aastane Palju õnne!
Heinz Valk
Heinz Valk on eesti kunstnik ja poliitik. Valk lõpetas 1954. aastal Tallinna 22. keskkooli ning õppis aastatel 1955–1961 ERKI-s, mille lõpetas metallikunsti erialal. Ta on illustreerinud raamatuid, näiteks Lennart Meri "Hõbevalge". Wikipedia
Sündis: 7. märts 1936 (vanus 80), Gattšina, Venemaa
Vigala Sõnumite märtsinumber
Vigala Sõnumite märtsinumber
vigala.kovtp.ee/documents/9950041/10420473/2016_märts.pdf/
Postkastidesse jõuab leht hiljemalt neljapäeval.
vigala.kovtp.ee/documents/9950041/10420473/2016_märts.pdf/
Postkastidesse jõuab leht hiljemalt neljapäeval.
Silvia Rannamaa 3. III 1918 – 19. IV 2007
Silvia Rannamaa teostest kumab läbi hingesoojus, soov pidevalt areneda
ja endast anda. Sõnatundlikkus ja eesti keele sügav austamine peegeldub
väiksemastki Rannamaa kirja pandud tekstist.
Silvia Rannamaa, tütar Rea ja abikaasa Harald Suislepp 1996.a juulis oma kodus Kassaris. Foto: Erakogu
Silvia Rannamaa, tütar Rea ja abikaasa Harald Suislepp 1996.a juulis oma kodus Kassaris. Foto: Erakogu
19. märts 2016. a. kell 14:00 Vana-Vigala Rahvamajas
Meeleolukas kontsert Paide meeskoorilt
Dirigent MALLE NÖÖP
Kontsert TASUTA!
Dirigent MALLE NÖÖP
Kontsert TASUTA!
Naistepäeva pärastlõuna
Teisipäeval. 8. märtsil Vana-Vigala Raamatukogus kella 15.00- 17.00
Naistepäeva pärastlõuna.
Kohvilaud.Üllatuskülaline.
Olete oodatud!
..."Ma - ma käisin kosjas," sosistas Illimar, .......
Tuglase stiilimaailma on juhatatud astuma nagu lilleaeda. See ongi
võib-olla esimene ja rabavaim mulje, mis haarab Tuglase novellide
lugejat. Need algavad enamasti
loodusekirjeldusega, kus ristleb vorme, värvinüansse ja taktiilseid
aistinguid, mis ühinevad äärmiselt tundeelavaks kimbuks:
„Päikesepaiste värisevad lapid langesid kollasele liivale. Toome helbed pudenesid tasa oksilt, kadumise murest õrnad ja puhtad kui liuglevad lumililled. Uniselt õõtsudes tukkusid puude helerohelised ladvad kevadhommiku soojuses ja valguses”.
„Päikesepaiste värisevad lapid langesid kollasele liivale. Toome helbed pudenesid tasa oksilt, kadumise murest õrnad ja puhtad kui liuglevad lumililled. Uniselt õõtsudes tukkusid puude helerohelised ladvad kevadhommiku soojuses ja valguses”.
A. Aspel.
Eesti Kirjandusest nr. 2/1936
Täna on 130. sünniaastapäev eesti kirjanikul, kriitikul, kirjandusteadlasel, tõlkijal, toimetajal ja ajakirjanikul Friedebert Tuglasel.
Foto: Friedebert Tuglas ja Elo Tuglas
KM EKLA A-119:74
Eesti Kirjandusest nr. 2/1936
Täna on 130. sünniaastapäev eesti kirjanikul, kriitikul, kirjandusteadlasel, tõlkijal, toimetajal ja ajakirjanikul Friedebert Tuglasel.
Foto: Friedebert Tuglas ja Elo Tuglas
KM EKLA A-119:74
Tublid lapsed.
Raplamaalt 300 hääletajat
"Nukits"
Võistleb kirjanik:
Andrus Kivirähk "Karneval ja kartulisalat" 13 häält
Ilmar Tomusk "Digipöörane kool" 13 häält
Ilmar Tomusk "Kriminaalsed automatkajad" 10 häält
Reeli Reinaus "Deemoni märk" 10 häält
Reet Kudu "Elu algab kümneselt" 9 häält
Reeli Reinaus "Pärdik Päär ja hauaröövlid" 9 häält
Võistleb kunstnik:
Reeli Reinaus "Pärdik Päär ja hauaröövlid," Ott Vallik 17 häält
Andrus Kivirähk "Karneval ja kartulisalat", Heiki Ernits 14 häält
Markus Saksatamm "Postiljon ja kana", Anni Mäger 10 häält
... mineviku radadel
Täna on 68. sünniaastapäev "Õnne 13" idee autoril, kirjanikul Astrid Reinlal. Tema raamatutest tuntumad on ehk "Plekk-katus" ning lastele kirjutatud "Pätu" ja "Teofrastus".
Täna 76 aastat tagasi lahkus manalateele Anton Hansen Tammsaare.
Foto: Tammsaare koos perekonnaga 1938.a. kirjaniku 60.sünnipäeva puhul saadud Albu valla auaadressi lugemas.
HM F 217:12 Ff
HM F 217:12 Ff
Teadmiseks!
Vigala vald ja Märjamaa vald on sõlminud koostöökokkuleppe, et Vigala valla elanikud saaksid tasuta kasutada Märjamaa jäätmejaama teenuseid. Leping puudutab eraisikuid.
Märjamaa jäätmejaam asub Märjamaa alevis Jaama t 5 ja on avatud N, R kell 14.00 - 19.00 ja L kell 10.00 - 16.00. Kontakttelefon on 53454938
Sinist värvi paberi- ja papikonteinerisse (2,5 m3) võib panna:
· ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjal;
· vanad raamatud, töövihikud, igasugune muu trüki- ja paljunduspaber; joonistus- ja kirjutuspaber;
· pappkastid ja –karbid, lainepapp, jõupaber, paberkotid jm puhtad paberpakend.
NB! Paberi- ja papikonteinerisse ei sobi määrdunud, vettinud ega märg paber ja papp, kopeerimispaber, kleepsildid, teibid, kleepsud, kommipaberid ning muud toiduainete pakendid.
· ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjal;
· vanad raamatud, töövihikud, igasugune muu trüki- ja paljunduspaber; joonistus- ja kirjutuspaber;
· pappkastid ja –karbid, lainepapp, jõupaber, paberkotid jm puhtad paberpakend.
NB! Paberi- ja papikonteinerisse ei sobi määrdunud, vettinud ega märg paber ja papp, kopeerimispaber, kleepsildid, teibid, kleepsud, kommipaberid ning muud toiduainete pakendid.
Kollast värvi pakendikonteinerisse (2,5 m3) võib panna:
· plastpakendid nagu kile, plastnõud ja –karbid, jogurti- ja võitopsid, õli- ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ning hooldustoodete pakendid ja muud puhtad plastpakendid;
· kaaspakendid nagu valgest ja värvilisest klaasist pudelid ning purgid ja muud puhtad klaaspakendid: metall- ja alumiiniumpakendid, toidu- ja joogipakendi kaaned ja korgid, konservipakendid;
· joogikartong nagu kartongist piima-, mahla- ja veinipakendid ja muud puhtad kartongpakendid.
NB! Pakendikonteinerisse ei sobi lehtklaas, elektripirnid, kummist tooted ega mänguasjad, samuti olmejäätmed, sinna ei panda ohtlikke jäätmeid ega muid sinna sobimatuid jäätmeid.
· plastpakendid nagu kile, plastnõud ja –karbid, jogurti- ja võitopsid, õli- ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ning hooldustoodete pakendid ja muud puhtad plastpakendid;
· kaaspakendid nagu valgest ja värvilisest klaasist pudelid ning purgid ja muud puhtad klaaspakendid: metall- ja alumiiniumpakendid, toidu- ja joogipakendi kaaned ja korgid, konservipakendid;
· joogikartong nagu kartongist piima-, mahla- ja veinipakendid ja muud puhtad kartongpakendid.
NB! Pakendikonteinerisse ei sobi lehtklaas, elektripirnid, kummist tooted ega mänguasjad, samuti olmejäätmed, sinna ei panda ohtlikke jäätmeid ega muid sinna sobimatuid jäätmeid.
Pakendikonteinerisse pandavad pakendijäätmed peavad olema tühjad ja puhtad.
30 m3 multiliftkonteiner - sõiduautorehvid 8 tk kord
30 m3 multiliftkonteiner - vanaraud
30 m3 multiliftkonteiner - külmutuskapid (peavad olema komplekssed), elektri-, gaasipliidid, pesumasinad.
30 m3 multiliftkonteiner - koduelektroonika (televiisorid, arvutid, raadiod, mikserid, tolmuimejad jne),mis peavad olema komplekssed.
30 m3 multiliftkonteiner - vanaraud
30 m3 multiliftkonteiner - külmutuskapid (peavad olema komplekssed), elektri-, gaasipliidid, pesumasinad.
30 m3 multiliftkonteiner - koduelektroonika (televiisorid, arvutid, raadiod, mikserid, tolmuimejad jne),mis peavad olema komplekssed.
Lehtklaasi konteiner (8 m3)
Mööblikonteiner (40 m3)
Mööblikonteiner (40 m3)
Ohtlike jäätmete konteiner:
· pliiakud, FeCd-akud, NiCd-akud, akude elektrolüüdid, patareid;
· ohtlike ainetega saastunud filtrimaterjal, puhastuskaltsud;
· ohtlikke aineid sisaldav (reostunud) pakend;
· mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid;
· kemikaalid, pestitsiidid;
· päevavalguslambid, elavhõbedajäätmed;
· värvid, trükivärvid, liimid, vaigud;
· ravimid
· pliiakud, FeCd-akud, NiCd-akud, akude elektrolüüdid, patareid;
· ohtlike ainetega saastunud filtrimaterjal, puhastuskaltsud;
· ohtlikke aineid sisaldav (reostunud) pakend;
· mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid;
· kemikaalid, pestitsiidid;
· päevavalguslambid, elavhõbedajäätmed;
· värvid, trükivärvid, liimid, vaigud;
· ravimid
Tellimine:
Postitused (Atom)