Nikolai Baturin. Romaanipreemia

https://kultuur.err.ee/678849/tammsaare-nimelise-romaanipreemia-palvis-nikolai-baturin

Vana-Vigala Rahvamajas

Õppida võimalik ! Ettevõtjad! Põllumehed! Käsitöölised!

Kontsert-aktus

Mõeldes Tammsaare ...

https://kultuur.err.ee/655593/otseulekanne-kell-19-tammsaare-140-aktus-rahvusooper-estonias

https://kultuur.err.ee/678754/maarja-vaino-vaike-loeng-tammsaare-ja-gailit

https://kultuur.err.ee/678695/aivar-kull-tammsaare-ja-bunin

https://kultuur.err.ee/677646/sada-eesti-motet-johann-voldemar-jannsen-rumalust-peab-habenema

Silvi Väljal 90

Täna on 90. sünniaastapäev eesti raamatuillustraatoril ja kirjanikul Silvi Väljalil (30.01.1928 - 3.04.2014).
Väljalil on kaks väga kuulsat raamatut. Esimene on aabits, mis valmis 1958 ja mis on olnud esimeseks ja kõige tähtsamaks kooliõpikuks kõigile 1958-1973 esimesse klassi astunud eesti lastele ehk siis tervele plejaadile tänase Eesti poliitilistele, äri- ja kultuuriprominentidele.
Teine, "Jussikese seitse sõpra" ilmus 1966, on tänaseks tõlgitud vähemalt 21 keelde ning ilmub ka eesti keeles üha uuesti ja uuesti, sest kuulub kooliprogrammi.
Raamatuke sündis täiesti kummalisel kombel. Kaks eesti graafikut, üks neist Silvi, said koha kunstnike puhkekodusse Moskva lähedal. Mitte niisama laisklemiseks, ette oli nähtud ka ühe lasteraamatu kujundamine. Väljal otsis sobivat, kuid ei leidnud, kiire oli ka ning lõpuks pidi ta viimases hädas ise raamatule ka teksti välja mõtlema. "Ühe õhtuga oli see valmis. Hiljem uuriti Moskvas, kas ma ei tahaks "Jussikest" seal vene keeles välja anda. Olin nõus. Kui siis tõlge ära tehti, selgus, et minu jutt on täitsa ära muudetud, ning ma ei olnud oma piltide avaldamisega nõus. "No siis pole vaja," vastati. Vahepeal ilmus raamat Eestis ja jõudis siis ka Moskvasse tagasi. Selgus, et seal peeti seda esialgu eesti rahvajutuks, mitte minu looks."
Kõige huvitavamad keeled, kuhu Jussikese rännak seitsme nädalapäeva juurde on tõlgitud, on singaleesi, marathi, telugu ja bengali. Enamik tõlkeid on tehtud Moskva kaudu, kuid näiteks tšehhid, rootslased, soomlased ja sakslased tegid tõlke ise. Ungari keeles on Jussike muuseas Józsik, leedu keeles Jusiukas ning gaeli keeles Donaillin.
http://ekspress.delfi.ee/areen/kahekumnekeelse-jussikese-ema?id=27674527

Tammsaare

A.  H. Tammsaare tuntuim tsitaat on kahtlemata: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Kirjanikul on ka hulgaliselt teisi tabavaid ütlusi. Avaldame Tammsaare sünnipäevanädalal iga päev väikse valiku, mille seast võid leida oma uue lemmiku:

B.    
Kui inimesel on täis aru peas, siis on ta igav. („Elu ja armastus“)

C.    
Mida vähem räägid, seda parem, sest inimene mõistab sõnu enamasti võõriti. Ta mõistab ka vaikimist võõriti, aga seda vähem, nii et on vähem parem. („Põrgupõhja uus Vanapagan“)

D.   
Kes on veel huvitatud oma naisest, see on huvitatud kogu maailmast. („Tõde ja õigus IV“)

E.    
Kõik otsivad mingit uut elumõtet. Ka meie otsime. Inimesel hakkab hea, kui tal on midagi otsida. Aga hoidku jumal ise neid leidmise eest. (Valitud artiklid)

F.    
Pole sellest küllalt, kui isamaad armastatakse, vaid oma armastuse peab oskama ja suutma ka teoks muuta, sest armastus on tegu. („Tõde ja õigus V“)

G.    Meie armastame ja imetleme võimatut, sest see tundub ideaalsena. („ Niskamäe“ ja meie Vaba maa nr.291, 1936

H.    Armastus pole ainult sõna ja armumäng on sagedasti kättemaksmine iseendale!   ( Varjundid. Noor – Eesti Kirjastus, Tartu 1917. [Jutustused II . 1960] )

I.        Rõõm ja Õnn on kui rändajad linnud, kes kardavad sügist ja tõttavad kevadele vastu. (Tõde ja õigus I. 1926)

J.       Tõde haavab, tõde pole inimese tarvis. (Tõde ja õigus II 1929)

K.     Isegi Kristus pidi maailmas mõnikord valetama, sest mille muuga võis ta inimest lohutada.  (Tõde ja õigus II. 1929)

L.      Inimene allub kergemini võimule kui vaimule. (Vaim ja võim. Eesti Noorus nr.3, 1937)

M. Armastus on õnn ja elu. (Poiss ja liblik. 1915. [Jutustused III. 1962] )

N.   Kultuur on kõige raskem töö ja inimene ei armasta rasket tööd. Inimene teeb kehalistki tööd ainult siis, kui ta on sunnitud tegema, esimesel võimalusel aga muutub ta kohe töötatööliseks. Kultuuritööga on see ammugi nõnda. (Tööst, mängust ja igavusest. Vaba Maa nr. 145-146, 1934)

O.   Kogu kultuurivõitlus on matsi ja vurle heitlus. (Avalik kiri A. H. Tammsaarele. Vaba Maa nr. 59-60, 1927 )

P.     Üldse on tähtsa ja tühise küsimus raskeim probleem elus ja kunstis. Sest kes ütleb vanale või noorele, mis on tähtsam, kas mõni tühine naljasõna, mõni „hele jaal“ või mõni kirikukella helin, mis kostab üle raba? ( Andres ja Pearu. Teater nr.6, 1938. [Valitud artiklid. 1976] )

Q.   Inimene on ju nii imelikult loodud, et kõige enam heidab ta teistele ette just oma patte. (Tõde ja õigus IV. 1933)

R.     Inimese mõistus on väga piiratud, tema rumalus aga piiramatu. (Usust ja tema õpetusest. Päevaleht nr. 258, 1917 [Sõjamõtted 1919] )

S.     Kui teil kunagi elus on mõni suur unistus, siis teostage ta ise, ja kui te seda ise ei suuda, siis loobuge, alistuge, aga ärge lootke teistele. (Tõde ja õigus II 1929)

T.     Siit  näete: ühed teevad ja ei saa midagi, teised ei tee midagi ja saavad ainult. (Tõde ja õigus II. 1929)

Herta Laipaik 97. sünniaastapäev

Herta Laipaik oli eesti kirjanik. Tema loomingus annavad tooni folkhorror'i sugemetega kunstmuistendid. Rahvapärimused on kirjaniku loomingule olnud suur inspiratsiooniallikas, aidates tal luua Eesti kirjanduses ainulaadse kunstmuistendite žanri. Wikipedia

Sündis: 29. jaan. 1921      Suri: 17. jaan. 2008

http://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/vaimne-parand-juured/herta-laipaik/

Lugejapreemia pälvis raamat "Kuradil on lapse nägu"

https://kultuur.err.ee/677713/tammsaare-nimelise-lugejapreemia-palvis-marek-kahro-ponevusromaan

Raamatukogus olemas - kõik lugema ja arvamust avaldama
Anton Hansen Tammsaare nimelise lugejapreemia sai Marek Kahro põnevusromaani „Kuradil on lapse nägu" 

TALVINE AIALINNUVAATLUS 2018

Hea linnusõber!

Kutsume Sind osalema talvisel aialinnuvaatlusel 2018, mis toimub juba käesoleva nädala lõpus 26.-28. jaanuaril. Osalemine on sama lihtne kui eelmistel aastatel - leia endale sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), pane valitud tunni jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid ning igal liigil vaid suurim korraga kohatud isendite arv. Vaatlused saab edastada ankeedi kaudu aialinnuvaatluse kodulehel www.eoy.ee/talv Soovitame kodulehekülge külastada juba enne vaatlema asumist. Nimelt saab sealt välja printida lindude ülesmärkimist hõlbustava spetsiaalse piltidega ankeedi, tutvuda enamlevinud ja ka raskesti määratavate aialindudega ning samuti trükkida välja paberankeedi neile, kes eelistavad tulemusi saata posti teel. Otselingid leiad ka siit kirja alt. Julgustame kindlasti saatma vaatlustulemusi ka juhul, kui tunni jooksul ei õnnestunud kohata ühtegi lindu või kui linde oli varasemast vähem. Ilusaid linnuelamusi! Eesti Ornitoloogiaühing Lisainfo: Aarne Tuule Talvise aialinnuvaatluse koordinaator 58002869, talv@eoy.ee www.eoy.ee/talv

Tutvustused

Värsked Liivametsa lugemised: http://www.nlib.ee/index.php?id=29172

Oli aasta 2014 26.01.Vana-Vigalas

Märjamaalt - Virtsuni rongi otsimas ja palju külastamist väärt paiku.

http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2015/09/marjamaalt-virtsuni-rongi-otsimas.html

Vigala jaamahoone mälestustes

Vigala jaamahoone 1930-ndatel aastatel.

Rong saabub Vigala jaama 22. juunil 1934. aastal.
Foto V. Abramsoni kogust.

/ Kuulus jaamaülem.

Vigala raudteejaam elas täisverd raudtee-elu. Sõitsid
kauba- ja reisirongid, ka ekspress “Lendav Läänlane”,
mis viis Vigalast Tallinna vähem kui kahe tunniga.
Sõit maksis kaks krooni.

Ka Madisele meeldis see elu. Tavaliselt ta küttis
raudteejaama ooteruumi ahju ja magas öösel seal pingil.

Suures saginas oli talle pähe kord ilmunud ka
jaamaülema müts punase pealdisega. Madis kohe
muutus. Hakkas korda looma. Häda sellele, kes
juhtus paberit või muud prahti maha viskama. Sai
kohe Madiselt märkuse ja pidi prahi üles korjama.
Ka rongi saatemeeskond sai Madisega tuttavaks. Kui
sõitsid jaama ja Madist polnud, küsisid kohe, et kus
jaamaülem on.

Ükskord võtsid nad Madise Tallinnasse kaasa. Kui
temalt hiljem küsiti, mida linnas nägi, vastas Madis:
“Ei midagi ilusat, majad.” Kuskil oli ta söönud ja
viina võtnud, ilusad tüdrukud olid toonud toitusid
lauale. Üks oli istunud Madisele põlvele. Mis edasi
sai, küsiti Madiselt. Tema vastu, et midagi ei saanud
teha, kuna rahvas oli ümberringi.

Kui Madis oli jälle omal kohal Vigalas, sai ta kuskilt
endale vile, kindlasti ka õpetust hetkel, kui rongisaatjad

 olid alles jaamahoones. Puhus siis vilet ja
hõikas: “Ärasõit!” Rong hakkaski liikuma. Rongimehed 

jooksid jaamast välja ja ei saanud muidu rongi
pidama, kui tõmmati semafor üles.. Madis muidugi
oli selleks ajaks jaamahoone nurga taha kadunud.
Kui mõni päev mööda läks, oli ta jaamahoones tagasi,
aga jaamaülema mütsi tal enam polnud. /

August Hatto, "Vigala Sõnumid", juuli, 2006.

Vigala jaamahoone 1950-60-ndatel.

/ "Raha siia, oleme metsavennad!"

Küll aga läks metsavendade kraesse raharööv Vigala raudteejaamas 15. septembril 1948. Seekord langes saagiks kogu põllumajandusmaksu kassa. Metsavend Mihkel Soosalu sisenes sidejaoskonna eesruumi, et kontrollida, kas õhk on puhas. Oli, ja Soosalu andis teistele märku - postkontorisse tormasid sisse Mulk, Grossberg ja Ruusmäe. Õue jäi valvesse August Hatto.

Metsavendadel vedas - laual lebas äsja kinni pitseeritud kott, milles oli ligi 200 000 rubla. Postitöötajatele suunati relvad ja põrutati: "Raha siia, oleme metsavennad!" Erinevalt Koeru röövist läks kõik libedasti, saak saadi kätte ilma ühegi pauguta.

Nagu metsavendadel oli tavaks, läks kolmandik rahast asjaosalistele, kellest igaüks oli nüüd 12 400 rubla võrra rikkam. Ülejäänud 150 000 rubla anti RVLi keskstaabi kassasse - põrandaaluse võitluse rahastamiseks.

Raha aga rikub inimesi. Ruusmäel sai vastupanuvõitlusest villand ja ta otsustas metsaeluga lõpparve teha. Ta lõi oma jõugu ja pani lühikese aja jooksul toime hulga röövimisi Tallinnas, Järva-Jaanis, Kohilas ja mujal. Röövliks muutunud metsavend tabati novembris 1948 ja mõisteti 25 aastaks trellide taha. /

"Raha või elu!"
Pekka Erelt

Vigala jaamahoone 1937. aastal.
Foto: Mehis Helme. "Narrow-gauge Supply Railways in Estonia 1895-1975".

Foto tagaküljel tekst:
/ Läänemaal 1937 a.
Kitsarööpalise raudtee Vigala jaam.
Raudtee likvideeriti Nõuk. Val. poolt.
1940 a. Jaamaülema abi Laretei mõrvati
venelaste poolt kui oli eesti lipu üles pannud. /
Foto Rauno Silma kogust.

Vaata veel " Eesti Rahva kannatuste aasta ". koguteos 

Tallinn 1995  (lk. 550 Viimane lõik ja järg  lk.551)

Avaste mäel

Avaste lennuväli, arvatavalt 70-ndatel aastatel.
Foto Rauno Silma kogust.

Avaste astang 1971. aastal.
Mihkel Aitsami foto.
Foto erakogust.

Avaste lennuväli, arvatavalt 70-ndatel aastatel.
Foto Rauno Silma kogust.

Kirjanikud soovitavad lugeda

http://blogi.rahvaraamat.ee/?utm_campaign=newsletter_23_01_2018&utm_medium=email&utm_source=smaily

Kivi-Vigala endistel aegadel

Vaade Vigala pastoraadi eest. 1920-ndad aastad.
Madis Rukki foto.
© Eesti Filmiarhiiv.

Vigala pastoraat.
Madis Rukki foto.
© Eesti Rahva Muuseum.

Lodjasõit Vigala pastoraadist kirikuaeda. Paremalt kolmas on õpetaja Jürgenson. Vasakul paistab Vigala koguduse leerimaja.
Foto erakogust.

Palju rahvast Vigala kirikuaias. Lodi ületamas jõge.
Foto Ants Rehe kaudu.

 Kivi-Vigala.

M. Kivi R. Laasi
H. Palm A. Heinsalu
S. Ülejõe L. Õige
Ä. Palm L. Elgas
A. Ilt A. Nolling
M. Kamarik L. Maalinn
L. Kalso A. Eelmaa
L. Liinat A. Eintalu
S. Kuldja ? Aasamäe
H. Neeris M. Kärner
L. Raidla V. Jürgenson
L. Tänav V. Karasev
M. Pikkani H. Künnapas

Vigala köstri elamu. Koolimaja aastatel 1823 - 1880.
© Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA.

Kivi-Vigala

Vigala kirikla. Vasakul Vigala koguduse leerimaja, paremal pastoraat. Foto keskosas paistmas parv/lodi, millega peeti ühendust pastoraadi ja kirikuaia vahel. Arvatavalt XX sajandi esimesed kümnendid.
Foto Ants Rehe kaudu.

/Wigala palwemaja/ 1906. aastal.
Madis Rukki foto.
© Eesti Rahva Muuseum.

/Palwemaja seestpoolt./ 1906. aasta. Vt. eelmine foto.

Vigala pastoraat 1928. aastal saadetud postkaardil.
Madis Rukki foto.

/ Historitsistlik puitelamu, ehitatud 1881. a. Ühekorruselist viilkatusega hoonet iseloomustasid kitsad teravate viiludega uugid, neorenessanssraamistuses kuue ruuduga aknad, veranda esifassaadil. Seintel algne rõhtlaudvooder.

Pastoraadi ees on ringteega väljak, tagaküljel kõrge kitsas kaldaterrass ja all paisutatud Jädivere (Enge) jõgi. Vabakujundusliku puistuna ulatub park piki jõe kallast kirikuni. /

Veskitamm ja sild Kivi-Vigalas

Silla ehitamine Kivi-Vigala veskitammile. Kirikutorni ehitamine lõppjärgus, seega arvatavalt 1933. aasta varakevadel..
Madis Rukki foto.

/Kivi-Vigala veski 1929. aasta paiku./

Kivi-Vigala veski suurvee ajal.
Foto Andrus Jairi kaudu.

Kivi-Vigala. Talvine vaade veskipaisule, sillale ja vesiveskile. 1950-ndad aastad.
Jaak Uibu foto.

Kivi-Vigala veski ja veskitamm 1920-30-ndatel aastatel.
 Aitsam märgib, et selle veski eelkäijat mainitakse esimest korda 1556 aastal

Transport , Peatus Poti

Sellised autobused liikusid läbi Poti risti.1920ndad

Vigala. Tallinn - Pärnu maanteel 1939. aastal. Bussipeatus endise Poti kõrtsi ees. Teeviit vasakule näitab Sillale.
Foto Ants Rehe kaudu.

Sellised autobused liikusid läbi Poti risti. Pärnu-Tallinn autobuse. Kiirbuse see vist ei olnud.
Foto Martin Andrelleri kogust.

Sellised autobused liikusid läbi Poti risti

.

Vigala. Endine Poti kõrts Tallinn - Pärnu maantee 97. kilomeetril. Saksa aegne ülesvõte 1940-ndatest aastatest. Arvatavalt pulmapidu.
Foto Ants Rehe kaudu.

Vigala. Kergelt kunstiline foto endisest Poti kõrtsihoonest. Võetud ilmselt kas puu- või telefoniposti otsast. 1970-ndate aastate algus.
Foto Ants Rehe kaudu.