Viiskümmend
aastat viimasest rongist.
25. mail 1968. aastal väljus viimane rong Virtsu – Rapla
kitsarööpmelisel liinil.
Kolmkümmend kuus aastat toiminud raudteeliin sai ajalooks.
Raudteerööpad ja liiprid võeti
osaliselt üles juba samal aastal, kuid teetrass ja
raudteehooned jäid omale kohale. Algul
liikusid ka jutud, et raudteeliin ehitatakse ümber
laiarööpmeliseks, sest kitsarööpmeline
teadaolevalt ei sobinud kasutamiseks militaarsetel
eesmärkidel. Liin suleti, kuna avalikult
näidati selle ebapraktilisust, selleks suunati juba paar
aastat varem kaubad maanteele ja
reisijateveo graafikud ei sobitunud enam bussi- ja
laevaliiklusega. Seda on selgelt näha ka
tolleaegsetes kaubasaate dokumentides, kus alates 1966.
aastast vähenes kaubavedu oluliselt.
Viimane rong läks, kuid trass ja hooned said uue kasutuse.
Tänaseks on kõik raudtee hooned
leidnud omale uue omaniku.
Riigikogus võeti 25. mail 1928 vastu Raudteevõrgu arendamise
seadus, mis pani
lõplikult paika Rapla – Virtsu kitsarööpmelise raudtee
ehitamise aastatel 1928-1931.
Ehituskuludeks määrati 2,9 miljonit krooni, veerevkoosseisu
muretsemiseks 1,38 miljonit
krooni ja tegevuskapitaliks 158 000 krooni. Rööbaste
mahapanekut alustati 1930. a. juunis
korraga Raplast ja Virtsust. Virtsus vajalikud materjalid
toimetati kohale laevadega. Teeosad
ühendati 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel 23.
septembril 1931.
1931. aasta jaotuse järgi oli teel 15 peatust: 5 neljanda
klassi jaama (Rapla, Märjamaa, Vigala,
Lihula, Virtsu), 5 viienda klassi jaama (Koikse, Paeküla,
Rumba, Rootsi, Karuse), 5
peatuskohta (Raiküla, Pühatu, Kirbla, Tuudi, Virtsu sadam).
96 km pikkune liin avati liikluseks 1. detsembril 1931. Uus
raudteeliin tõi siia piirkonda
majanduse elavnemise. Jaamade juurde ehitati
juurdepääsuteed, avati kauplusi ja muid
teenindavaid ettevõtteid. Kohalikel inimestel oli nüüd
lihtsam oma kaupa turustada ja
inimestel liikuda. Raudteetöölistele ehitati elamud, mis
tolle aja mõistes olid väga uhked.
Raudteetöölise amet oli kohaliku rahva seas austatud ja
hinnatud, kuna sellega kaasnes
enamasti tasuta korter ja uhke vormiriietus.
Tänaseks on raudteetrassi olukord väga erinev, kohati on tee
saanud kõvakatte ja kohati
säilinud vana kruusatäitega. Kuna tee kulgeb metsade vahel,
siis kasutavad seda tihti
metsaveomasinad. Sellest on ka vahel tingitud tee läbimatus
väiksemale transpordile. Kuid
sellegipoolest on vana raudteetrass pakkunud aastaid
huvilistele põnevat avastamisrõõmu.
Jaamahooned ja muud ehitised on tänaseks leidnud omale uued
omanikud. Kuna algselt, peale
liini sulgemist kuulusid hooned riigile, siis kasutasid
hiljem neid mitmed erinevad ametid.
Tavaliselt olid need seotud side- või postiteenusega. Veel
on neis olnud muuseum ja
puhkekodu. Hooned olid ehitatud arhitektuuriliselt
silmapaistvad ja ilusad ning seepärast
köidavad nad inimesi ka tänapäeval.
26. mail 2018 aastal kutsuvad jaamaomanikud huvilisi endale
külla. Avatud on
jaamahooned Virtsus, Karusel, Tuudil, Lihulas, Rootsis,
Vigalas ja Märjamaal. Vaadata saab
hooneid seest ja väljast, lisaks on võimalik tutvust teha
teiste jaamades asunud hoonetega.
Jaamades on avatud puhvetid, vaadata saab vanu fotosid
raudtee ajaloost. Huvilistele tehakse
ekskursioone jaamade piirkonnas. Praegused jaamaomanikud on
suured ajaloohuvilised, nad
on kogunud fotosid ja mälestusi nii oma jaamast kui kogu
raudtee ajaloost. Kuna raudtee
puudutas siin piirkonnas väga paljusid inimesi, siis palume
lahkesti siinkohal jagada säilinud
fotosid ja mälestusi jaamaomanikega.
Võimalus osaleda nutimängus „Märka jaamahoonet“.
Mängijad peavad kokku viima
jaamahoone detailid ja väited jaama nimetusega. Bussis on
võimalik osaleda mängus vastates
küsimustele paberil. Parimatele auhinnad!
Kuna tavalise sõiduautoga ei ole võimalik raudteetrassi
läbida, siis pakume võimalust
külastada jaamahooneid bussiga. Päeva jooksul külastatakse
kõiki avatud jaamahooneid ja
kella seitsmeks õhtul toob buss huvilised sihtkohta tagasi.
Virtsu-Märjamaa buss alustab
Lihula bussipeatusest kell 9.30, Virtsu 10.00, Karuse 11.00,
Tuudi 12.00, Lihula 13.00, Rootsi 15.00, Vigala 16.00 ja Märjamaa 17.00.
Märjamaa- Virtsu buss
alustab Märjamaa bussijaamast kell 9.45, Märjamaa raudteejaam
10.00, Vigala 11.00,
Rootsi 12.00, Lihula 13.00, Tuudi 15.00, Karuse 16.00 ja Virtsu 17.00.
NB! Mõlema bussi hommikusel väljumisel ootame ära saabuva
Tallinna bussi.
Kellaaeg jaama nime juures näitab sinna saabumise aega ja
ekskursiooni algust jaamas.
Osalemine ekskursioonil maksab 5 eurot, mille saab tasuda
bussis. Kuna kohtade arv on
piiratud siis eelregistreerimine tagab bussis koha. Registreerimine telefonil 5151988 Jüri.
Täpsem info bussides,
jaamahoonetes ja Virtsu kodulehel www.virtsu.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar