Ain Kaalep on mees, kelle ameti määratlemisel võib hätta jääda. Aga mitte sellepärast, et tal ühtegi ametit ei oleks, vaid just seetõttu, et tal on neid elu jooksul olnud õige palju. Tegelikult ei saagi Kaalepi puhul rääkida niivõrd ametitest, kuivõrd kutsumustest.
Kaalep on üks Eesti viljakamaid tõlkijaid ja kriitikuid.
Kõige enam on Ain Kaalep tõlkinud XX sajandi poeesiat, kusjuures eriliselt tõuseb esile Federico García Lorca loomingu tutvustamine eesti lugejaile.
Ta on olnud õpetaja ja õppejõud, kuigi ei ole kunagi teinud akadeemilist karjääri. Ta on ajakirja Akadeemia taastaja ja kauaaegne peatoimetaja. Ta on filoloog, kelle keelealased mõtteavaldused on suunanud kogu ühiskonna keelekasutust. Ja lisaks kõigele sellele on Ain Kaalep luuletaja – üks omapärasemaid Eestis, nagu leiab kirjandusteadlane Sirje Olesk.
Kaalep on üks Eesti viljakamaid tõlkijaid ja kriitikuid.
Kõige enam on Ain Kaalep tõlkinud XX sajandi poeesiat, kusjuures eriliselt tõuseb esile Federico García Lorca loomingu tutvustamine eesti lugejaile.
Ta on olnud õpetaja ja õppejõud, kuigi ei ole kunagi teinud akadeemilist karjääri. Ta on ajakirja Akadeemia taastaja ja kauaaegne peatoimetaja. Ta on filoloog, kelle keelealased mõtteavaldused on suunanud kogu ühiskonna keelekasutust. Ja lisaks kõigele sellele on Ain Kaalep luuletaja – üks omapärasemaid Eestis, nagu leiab kirjandusteadlane Sirje Olesk.
Mitu Ain Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske.
Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal “Samarkandi vihikud” ja “Aomaastikud”, edasi tulid juba “Järvemaastikud” ja “Klaasmaastikud”. Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep “kuldsete kuuekümnendate” eessammujaid.
Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal “Samarkandi vihikud” ja “Aomaastikud”, edasi tulid juba “Järvemaastikud” ja “Klaasmaastikud”. Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep “kuldsete kuuekümnendate” eessammujaid.
Armsam, kas tead, et varsti on aeg, mil peenrale porknaid
(tilli ja herneid ka) külvama peab rida-realt?
Siis tuleb päevade hulk, mille jooksul me jälgime hoolsalt,
siis ühel vaikival ööl korraga tärkavad eod.
Kõiki me peenraid siis katab õrn, imetaoline haljus -
on nagu peen-peen loor Maaema mustaval näol.
(tilli ja herneid ka) külvama peab rida-realt?
Siis tuleb päevade hulk, mille jooksul me jälgime hoolsalt,
siis ühel vaikival ööl korraga tärkavad eod.
Kõiki me peenraid siis katab õrn, imetaoline haljus -
on nagu peen-peen loor Maaema mustaval näol.
(Kogust "Aomaastikud" 1962)
Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum
https://sirp.ee/s…/c7-kirjandus/pool-sajandit-ain-kaalepiga/
https://sirp.ee/s…/c7-kirjandus/pool-sajandit-ain-kaalepiga/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar